Matk Parmasse 2.0: avastades Ida-Võlumaad

Veebruarikuu viimane nädalavahetus viis meid enne riigis kehtestatud täiendavaid piiranguid mõneks ajaks viimast korda üheskoos kodumaad avastama. See üks pühapäev kuus, mil iluteenindajad ja nende sõbrad saavad kokku pühendamaks päev tervisele, ilule eesmärgiga jõuda koostööpartner Davinesi ilukülla Itaalias asuvas Parma linnakeses. Sel aastal Parma 2.0 raames kogume kodumaal kilomeetreid eesmärgiga jõuda Parmasse läbi Davinesi Euroopas asuvaid peakontoreid „külastades“.

Ida-Võlumaa lummuses ehk Eestimaa Norra

Tartust Ida-Virumaa suunas jõudsime autodes läbi elada terve skaala emotsioone, sest tervitav päike pani rõõmustama, et jess-meil-jälle-veab-ilmaga, mis mõned kilomeetrid hiljem pani juba halli taevast autoaknast tunnistades suunurga kipra pagan-see-ilm-käkib-seekord-kõik-ära, siis halleluuja lõppkokkuvõttes meil vedas. Ja oi, kuidas! Saime päikest (see kollane sõber, keda praegusel aastaajal üleliia tihti ei saa enda põskesid paitama). Ei saanud vihma! Ilm oli piisavalt mahe – ei liiga külm, ega soe. Nahad saime ka märjaks. Suu oli ebaeestlaslikult naerul. Loodus on päriselt ka tervistav doping, mida soovitame tarvitada.

Nüüd aga see Eestimaa Norra. Ilma igasuguse liialduseta saime Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi juurest startides, mööda looklevaid lumiseid metsaaluseid ja karjäärinõlvi pidi üles rühkides näha vaateid, mis andsid võimaluse kujutleda end Norra fjordidesse või veel parema tahtmise juures suisa Lõuna-Prantsusmaal Marseillest itta ulatuvale metsikule Calanques maastikule. Olime lummatud. Kuivõrd reisimine välisriikidesse on täna siiski pigem soe mälestus, siis sellised seiklused ja enda füüsiline koormamine kulub nii marjaks.

Laulvad parvepoisid

Ida-Virumaal asuv Aidu maastik on põnev juba seetõttu, et seda on aidanud kujundada sealne kunagine põlevkivikaevandamine. Aidu karjäär avati nimelt 1974. aastal ja suleti 2012. aastal põlevkivi ammendumise tõttu. Sestsaati on tehtud tublisti korrastustöid, nii metsastamist, põllumaaks taastamist kui loodus ise on aidanud kaasa kunstveekogude tekkega. Saime muu hulgas teada ja ka näha, milliseid märke jätab endast maastikule allmaakaevandus. Sellised põnevad kaevandamisruudustikud, mida silmates võid vaid fantaasial jälle end kanda lasta aastakümnete pikkusele rännakule, kuidas kunagi on maa all müristatud tööd teha.

Mis oli veel tore, siis karjäärialadel matkates saime parvepoisteks. Laulsime ka! Mereröövlitest! Ja kui läbipaistev see vesi oli. Me lubasime iseendile, et suvel tuleme siia tagasi. Põnev maastik ja need lood, mida Aidu künklik maastik jutustab, väärivad seda kohe kindlasti. Seekordne matk andis meile 9 kilomeetri jagu füüsilist koormust ja seda viieks tunniks. Kehakinnituseks võõrustati meid kõikide reeglite kohaselt Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi kohvikualal.

Kuidas edasi?

Pärast meie viimatist matka kuulutati välja sisuliselt eriolukord, mille kohaselt ei saa rohkearvuliselt loodusesse mõneks ajaks rändama minna. Kui mullu pani eriolukord kolmeks kuuks matkad pausile, siis aasta jagu kogemust lubab matkadele siiski koma panna. Meil on hea meel, et meie vahva koostööpartner koos Wanderlusti matkajuhtidega on käiku laskmas kõik digivigurid selliselt, et märtsis lähme interaktiivsele matkale. Maha märgitakse kolm rada Tallinna, Tartu ja Pärnu lähistele, mida saab läbi teha endale sobival ajal, piirangutele kohaselt lubatud inimeste arvuga. Matkaradadel ootavad lahendamist küsimused ja teame, et tulevad ka tegevusülesanded.

Nii äge ju! Kindlasti jagame märtsikuisest interaktiivsest matkast pildikraami ja jutuvadinat.

• Loe ja vaata ka pilte meie jaanuarikuisest matkast Põlvamaal: Me matkame taas! Matk Parmasse 2.0 sai väledad avasammud Põlvamaalt – Võlumaa (volumaa.ee)