Me matkame taas! Matk Parmasse 2.0 sai väledad avasammud Põlvamaalt
Eelmisel aastal Võlumaa koostööpartneri Davines poolt käima tõmmatud matka- ja seiklussari „Matk Parmasse“ läheb sel aastal meie kõikide rõõmuks hoogsalt edasi. Ka sel aastal on kõikidel matkalistel ühine eesmärk jõuda Parmasse, ent sel aastal lähme selle Itaalia linnakese suunas sedasi, et „külastame“ Davinesi Pariisis asuvat keskust ja Hollandis asuvat Davinesi kontorit.
Jah, vallutame Euroopat! ???? Kui eelmisel aastal oli sihiks kambakesi koguda ilu ja tervise nimel 2496 kilomeetrit, et Tallinna Davinesi kontorist Davinesi Parma ilulinnakusse jõuda, siis sel aastal liidame mullusele vähemalt tuhat kilomeetrit juurde. Siht peab olema ikka kõrge, kas pole. Igatahes rännak selline – Tallinnast Pariisi, kust omakorda Hollandisse ja sealt edasi Parmasse, mis annab meile väärika eesmärgi 3594 kilomeetri näol. Matkame niisamuti kui mullu, iga kuu viimasel pühapäeval.
Avasammud ja nooled Põlvamaal
Oma avamatkal olime 40 Davinesi fänniga Põlvamaa kaunite metsade vahel. Enne veel kui matkarajale suundusime, saime Eesti plokkvibutamise tippudega harjutada täpsuslaskmist. Väga äge kogemus! Plokkvibu ei olnud meist Võlumaa matkajatest keegi kunagi ka käes hoidnud, pigem olime ikka lapsepõlvest tuttavad pajuoksast painutatud isetehtud vibu(laadse) variandiga.
Nüüd aga matkast endast. Matk kulges mööda kauneid Põlvamaa hiiglaseid tunnistades Meenikunno suunal. Start sai antud RMK Mustjärve lõkkekohas, kus hiljem ka matka lõppedes keha kinnitasime. Kui mäletate, siis mullustel matkadel õhkasime, kuidas meil ilmaga on vedanud ja tänasime oma Wanderlusti matkajuhte nii heade ilmataadi kokkulepete eest, siis ka sel korral oli meil tõeline õnn. Nägime päikest! Ilm oli tuulevaikne. Ka linnukesi, kes muidu ju pakasega laulul energia kokkuhoiuks kõlada ei lase, kuulsime. Kogu rännak oli kui piltpostkaardil jalutamine. Milline meelerahu. Milline puhkus mõtetele. Milline imeline viis aasta esimene kuu kokku võtta. Lihtsalt fantastiline.
Füüsilises mõttes sai sel korral naha ikka kenasti märjaks. Paljudes kohtades saime põlvini lumes sumbata, kuid ega see hoogu pidurdanud. Pigem oli rõõmustav taaskohtumine oma mälestustega varasemast ajast kui lumine talv oli nelja vahelduva aastaaja üks kindlaid tunnuseid. Nii saigi matka käigus kuulda erinevaid pajatusi, kes kus viimati sellistes lumeoludes tatsata sai. Nii tore!
Mõnus talvematk andis meile 13 läbitud kilomeetrit ja seda nelja tunni jooksul. Muidugi andsid need tunnid meile võimaluse pea täiesti kuklasse ajada ja imetleda Eestimaa kõige kõrgemat mändi ja kuuske. Natuke pani ka kukalt kratsima, et kuidas me lõunaeestlastena polnudki siin Põlvamaal Ootsipalu orus neid pikki-pikki taevasse kõrguvaid tikke vaatamas käinud. Vähemalt nüüd Davinesi pere ja Wanderlusti juhtimisel me ikka selliste oluliste maamärkide juurde jõuame.
Emotsioonid on ülevad ja päris ausalt iga matka ees on nii suur ootus juba ???? Kiigake lahkelt meie jaanuarikuist matka ka piltide vahendusel ja veebruari viimasel pühapäeval ootab meid ees kodumaa päris oma Norra. Lähme nimelt Ida-Virumaale, Aidu maastikele uurima, kuidas on põlevkivi kaevandamine võimaldanud tuua meile loodusesse silmailu. Wanderlustijad on meile märku andnud, et kui jaanuarikuine matk oli raskuspügalal 3 (seda viiest), siis veebruari oma on juba 5/5!
Põnev!
